Pealkiri: "Tom Clancy Red Winter"
Autor: Marc Cameron
Kirjastus: G.P Putnam`s Sons
Ilmumisaasta: 2023
Lehekülgi: 512lk
Sari: Tom Clancy "Jack Ryan"; 34. osa
Hinnang: ⭐⭐⭐⭐
In this previously untold adventure, a young Jack Ryan goes behind the Iron Curtain to seek the truth about a potential Soviet defector in the most shocking entry in Tom Clancy's #1 New York Times bestselling series.
1985. A top secret F117 aircraft crashes into the Nevada desert. The Nighthawk is the most advanced fighting machine in the world and the Soviets will do anything to get their hands on its secrets.
In East Berlin, a mysterious figure contacts the CIA with an incredible offer—invaluable details of his government’s espionage plans in return for asylum.
It’s an offer they can’t pass up…if it’s genuine, but the risks are too great to blindly stumble into a deal. With the East German secret police closing in, someone will have to go behind the Berlin Wall to investigate the potential defector. It’s a job Deputy Director James Greer can only trust to one man--Jack Ryan.
Ryan is a former Marine and a brilliant CIA analyst who’s been the architect of some of the CIA’s biggest coups but this time he’s in enemy territory with a professional assassin on his tail. Can he get the right answers before the Cold War turns into a Red Winter?
Pea ees raamatusse sisse hüppamine on nüüdseks Clancy raamatute puhul muutunud mulle tavapäraseks. Kui päeva lõpus jääb aega, siis tuleb lihtsalt võtta riiulist üks raamat ja hakata lugema, sest need lähevad alati huvitavaks kätte. Ka “Red Winter” kuulus sinna hulka, ent ajaperiood vahetus jälle külma sõja lõpu poole. Ma üritasin raamatuid järjekorda panna, aga üsna edutult. Minu kollektsioon on kas liiga väike, või siis Clancy (ja teiste kaasautorite) mõtted väga hüplikud.
Igatahes leiab punane talv aset 80ndate lõpu Berliinis. Meile tuttav analüütik Jack Ryan saadetakse sinna kahe ülesandega (et see mees ka puhata ei saa): kui võimalik, tuvastada CIA sisene nuhk koodnimetusega “Nahkhiir”, ja tuua üle jooksik Ida-Berliinist. Ainuke häda sellega on muidugi vastuluure. Nimelt opereerib Ida-Saksamaal korraga nii KGB (kes pole isegi nii hull) ja Stasi. Raamatust jäi meelde väga tabav märkus: “Kui Natsi-Saksamaal oli iga paari tuhande elaniku kohta üks Gestapo agent, siis Ida-Saksamaal võisid võtta 10 suvalist inimest tänavalt, ja vähemalt üks nendest oli kas Stasi allikas või agent”. Seega üsna raske saab olema midagi teha, kui põhimõtteliselt kedagi ei saa usaldada. Õnneks pannakse talle kaasa paar tuttavat nägu, kes peaksid teda missiooni ajal kaitsma.
Samal ajal tõuseb teisel pool maailma õhku F-117 Nighthawk, Ameerika uus radarit-absorbeeriv pommitaja. Midagi aga läheb proovilennul valesti ja lennuk kukub alla. See tõmbab paari UFO-vaatleja tähelepanu (eks ikka arvati, et UFO-d pärinevad USA sõjaväe baasidest), kes sündmuskohale tõttavad. Nende seas on ka üks Stasi agent, kes on sunnitud teised mõrvama ja seejärel pagema koos tükiga pommitajast. Kuigi ta ise arvab põgenevat pealtnägijateta, ei arvestanud ta pääsenud piloodiga. Talle saadetakse kaela FBI verekoer Dan Murray (samuti varasemates raamatutes ette tulnud, kuigi ma teda maininud pole), kelle ülesanne pole sugugi kergem kui Ryani oma. Lennuk kukkus alla keset Ameerikat ning kuigi teid lähimatesse linnadesse pole palju, võib varas olla teel kuhu iganes rannikule.
“Red Winter” on üks varasematest Clancy raamatutest ning seetõttu on see eranditult spioonipõnevik. Siiski, tegevust jagub ja nagu ikka, kuskil kukla taga on sügelev tunne, et midagi läheb halvasti ja mis nüüd edasi saab. Lõpp jõuab muidugi raamatus kuidagi kiirelt kätte ja läheb parajaks jooksmiseks, ent on siiski jälgitav, võrreldes ühe teise looga, millest ehk varsti kirjutan. Jätkuvalt hindan Clancy teoseid kõrgelt ning soovitan neid lugeda kõigil, sest need pole mitte ainult huvitavad, vaid ka harivad.
Kommentaarid
Postita kommentaar