This summer they’ll keep their promise. This summer they won’t give into temptation. This summer will be different.
Lucy is the tourist vacationing at a beach house on Prince Edward Island. Felix is the local who shows her a very good time. The only Lucy doesn’t know he’s her best friend’s younger brother. Lucy and Felix’s chemistry is unreal, but the list of reasons why they need to stay away from each other is long, and they vow to never repeat that electric night again.
It’s easier said than done.
Each year, Lucy escapes to PEI for a big breath of coastal air, fresh oysters and crisp vinho verde with her best friend, Bridget. Every visit begins with a long walk on the beach, beneath soaring red cliffs and a golden sun. And every visit, Lucy promises herself she won’t wind up in Felix’s bed. Again.
When Bridget suddenly flees Toronto a week before her wedding, Lucy drops everything to follow her to the island. Her mission is to help Bridget through her crisis and resist the one man she’s never been able to. But Felix’s sparkling eyes and flirty quips have been replaced with something new, and Lucy’s beginning to wonder just how safe her heart truly is.
Kuidagi on hetkel midagi meie Eestimaa suves või õhus, et lihtsalt kutsub lugema selliseid kergemaid romantikaraamatuid. Kuna tahan oma raamaturiiulites vähendada raamatute osas, mis on lugemata, võtsin ette mu esimese Carley Fortune teose. Kui poleks olnud kohustust tööd teha nii 8h päevas, oleksin selle raamatu alla neelanud päeva-kahega. Nii hea ja mõnus oli see raamat!
“This summer will be different” on puhas suvine romantika. Kindlasti võib seda lugeda nt lumehunnikute kõrval või kui lehed on värvilised puudel, et tekitada seda igatsust suve järeel, kuid hetkel, mil päike paistab, laisad pilved üle taeva sõuavad ning temperatuur võimaldab kanda suveriide nimetuse all olevaid riideid, on see raamat täpselt rusikas silmaauku. Siin on kõike, mida võiks kujutada ette suve all. Tegevus toimub küll Kanadas, mis oli hea vaheldus, aga põhitegevus on Prince Edwardi saarel. Siin võiks tuua paralleele meie ükskõik millise Eesti saarega. Rahvast on liiga vähe, et olla anonüümne, aga piisavalt, et omada privaatsust. Igaüks toimetab omamoodi, aga samas ollakse ka kommuun. Loodust on kirjeldatud suviselt, helgelt, värviliselt. Erinevaid tegevusi tuuakse sisse, tekitades ka endal tahtmise teha suviseid asju, aga mis oli tore - terve raamat ei olnud neid täis. See oleks võinud jällegi tekitada tunde, et kuidas kõike seda teed.
Lucy ja Felixi keemia on tõesti midagi. On aru saada, et kui nad viis aastat tagasi kohtusid kogemata, siis see oli mõeldud ikkagi jääma. Meenutas sellist 2000 alguses väga populaarseid rom-com filme, kus paar kohtub üksteisega erinevate perioodide järel. Justkui universum toob neid koguaeg kokku. Mul ei ole midagi etteheita peategelastele. Tõesti. Nad ei ole kummalised, dialoogid ei ole imalad ning samas mõlemad tegelevad kõrvalt ka enda eluga. Kõik vägagi reaalne ja pakun, et seetõttu see mulle ka väga-väga meeldis.
Põhjus, miks kõik järsult saarele tagasi pidid tulema, oli kuni lõpuni arusaamatu. Korra hakkasin mõtlema, et äkki Bridget sai haisu ninna, et tema vend ja parim sõbranna sehkendavad omavahel ning ta tahtis neid kokku viia. Kohati vist selline tunne isegi jäi. Siis klassikaline mõte, et äkki pulmad jäävad ära nüüd ja tegelikult raamatus käib kahe erineva suhte päästmine. Ka selline tunne jäi. Kõige lõpuks, kui tõeline-tõeline põhjus selgus, olin nagu välguga pähe saanud. Mõtlesin, et kuidas selline asi võis kõik käima lükata, aga nüüd, kui väheke mõelnud olen, siis täiesti loogiline. Isegi inimlik, kui aus olla.
Mis mulle ei meeldinud, oli aga lõpus sisse tulnud teema, et “Ma pean enne iseend leidma”. Jah, ma saan aru, et see müüb ja annab selle nükke, et pead ise olema endaga rahul enne, kui suhtesse lähed jne. Samas, miks ei võiks olla meil romantikaraamatut, kus inimesed ei ole valmis, aga suhtes olles tasapidi saavad? Kohati lihtsalt tunne, et see “leian ja olen iseendaga rahul” võtab nii palju aega, aga teine inimene ei saa ju enda elu panna seisma. Lisaks, me kõik muutume ju aastatega. Kas siis suhtes olles võtame ka justkui “pausi”, et uuesti seda uut mina leida?
Kommentaarid
Postita kommentaar