A warrior princess trained in isolation, Lara is driven by two certainties. The first is that King Aren of the Bridge Kingdom is her enemy. And the second is that she'll be the one to bring him to his knees.
The only route through a storm-ravaged world, the Bridge Kingdom enriches itself and deprives its rivals, including Lara's homeland. So when she's sent as a bride under the guise of peace, Lara is prepared to do whatever it takes to fracture its impenetrable defenses. And the defenses of its king.
Yet as she infiltrates her new home and gains a deeper understanding of the war to possess the bridge, Lara begins to question whether she's the hero or the villain. And as her feelings for Aren transform from frosty hostility to fierce passion, Lara must choose which kingdom she'll save... and which kingdom she'll destroy.
Kui avastasin selle raamatu oma öökapilt ootamas, kiljusin mitte selle üle, mis raamat mind ootas vaid milline raamat. Ma ei olnud sellist kaunitari enne näinud. Kõigi oma iluäärte, kaanekujunduse ja ka sisemise kujundusega tegi see raamat silmad ette kõigele, mis mul enne teda riiulis on olnud. Siis, kui vaatasin ka, mis raamatu sain, olin lihtsalt seitsmendas taevas, sest olin kuulnud “The Bridge Kingdomi” kiitusi igal pool. Tugev naistegelane, kuum armusuhe, intriige täis poliitika ning kättemaks. Midagi, mis näis täpselt mulle meeldivat ning mis ka meeldis rohkem kui 100%.
“The Bridge Kingdom” ei tule lagedale mõne grandiooselt uue süžeega. Selles mõttes on ta suhteliselt sarnane paljudele raamatutele. Kuningriigid, mis kõik omavahel võitlevad ja kellel on omavahel liidud, mis mõnele ei sobi. Kuningriik, kes tahab teist kukutada ja kuningriik, kes tahab oma rahvale enamat. Kokkulepitud abielu, kahtlus teise osapoole suhtes. Üksteise mõistmine, mis tuleb ajaga, arusaam aastakümneid räägitud valedest. Armastus, mis hakkab aeglaselt tekkima, kuid mis kinnistub ja pannakse tuleproovile, kui alguses tehtud sammud saavad saatuslikuks. Kõik vägagi klišeelikud teemad, aga ometigi on autor Danielle L. Jensen suutnud kokku kirjutada imelise raamatu, kus on täpselt õiges koguses nii armastust, petmist, sõda, põnevust kui ka andestust.
Teinekord võib olla pettumus, kui öeldakse, et raamatu naispeategelane on iseseisev, võimas, tugev ja sihikindel naine, sest kui lugema hakata on tunne, et tegelane on kõike muud kui seda, mida tema kohta kirjutati. Lara puhul ei vasta see kindlasti tõele. Lara on kõike seda, mida ma ootaksin ühelt võimsalt iseseisvalt sõjaprintsessilt, kui nii võib öelda. Ta on nutikas, ellujäämisvõimetega, hooliv, kalkuleeriv, sihipärane, ääretult tugev, kaugele mõtlev. Ah ja, ja raamatu järgi ka veel väga seksikas. See muidugi loogiline, aga samas on hea meel, et autorid ikkagi panevad kokku seda, et aju ja ilu saavad ning käivadki käsikäes. Kordagi ei tekkinud seda hetke, et Lara peale karjuda, et ta midagi valesti teeks, kui jätta välja saatuslik hetk, kui ta ei julgenud rääkida. Kõikidel kordadel elasin talle muidu kaasa ning kui mõistsin, mis nüüd juhtuma hakkab, oli mul südamest kahju ja ikka ma lootsin, et äkki ta räägib. Ta peab ju rääkima, teised saavad ju aru kindlasti… Jah, ütleme, et kui ta oleks rääkinud, siis vast poleks sarjas kuus raamatut.
Aren… Nojah, mis mul tema kohta ikka öelda, kui et neid mehi kirjeldatakse aina seksikamana ning targemana ning tundelistemana ja ma naudin seda täiega. Vahepeal paaril korral viskas Areni sünge olemus kopa üle, aga need olid nii üksikhetked, et suures pildid ei häirinud. Ka Lara ja Areni omavaheline suhtlus oli väga nauditav. Mis eriti meeldis oli see, et seda armastusliini ei hakatud kohe algusest ajama vaid selleni kulus ikkagi aega. Tegelastel oli oma möödarääkimisi, omi asju ajada ja romantika ei tituleerinud esikohal kõikidest tegevustest.
Mis poliitikasse ja sõtta puutub, siis selle puhul lasin täiesti ühest kõrvast sisse ja teisest välja ning ma ei põe sellepärast. Mingitele loogikakohtadele sain pihta, mis kuningriik mida kellele tarnib või kes-keda vihkab, aga suures laastus oli see minu silmis natukene liiga keeruliseks tehtud. Või siis panti neid aspekte liiga palju kokku suhteliselt lühikesele perioodile. Kuid jällegi - see ei häirinud ja kui ma mingit kohta uuesti lugesin või isegi kaarti vaatasin üle, hakkas asi selginema.
Kokkuvõttes olen väga rahul, et selle raamatu kätte sain ning lugesin. Ta on täpselt kõike seda, mida ühest fantaasiaraamatust tahta võiks. Lisaks veel väga ilusasti kirjutatud, et kordagi ei jäänud kuskil temaga toppama. Kindlasti võtan ette ka järgmise osa ning saan teada, kuidas lugu edasi läheb.
Kommentaarid
Postita kommentaar