“Minu elu uhkemad loomad” - Hendrik Relve

Pealkiri: "Minu elu uhkemad loomad"

Autor: Hendrik Relve

Kirjastus: Varrak

Ilmumisaasta: 2020

Lehekülgi: 328lk 

Hinnang: ⭐⭐⭐

 

Raamatusse on koondatud eredaid elamusi kokkupuudetest maailma loomadega. Autor jutustab põnevatest loomajuhtumitest Antarktikas, Arktikas, Aasias, Aafrikas, Austraalias ja Ameerikas. Raamatu peategelasteks on tihti suurekasvulised imetajad, kuid leidub ka roomajaid ja olendeid muudest loomarühmadest.

 

Valiku peamiseks aluseks on olnud seigad, kus mõnele huvitavale olendile õnnestus pääseda tavatult lähedale, nii füüsilises kui vaimses mõttes. Neil hetkedel tekkis teatud selgus, lähedustunne teise elavaga. Vahel olid need hetked meeldivad, vahel mitte. Aga need olid isiklikud, kordumatud ja ehedad. Piltide ja sõnade abil on autor püüdnud edasi anda veendumust, et sõltumata sellest, kas inimene seda tunnistab, kuulub ta loodusega ühte, on osa loodusest. Teisiti öeldes on Homo sapiens vaid üks liik suure hulga maailma erakordsete loomaliikide seas, ei parem ega halvem.

 

See raamat pole teab kui pikk ega teab kui raske lugemine. Jagatud on see 7-ks peatükiks (enam vähem kontinentide järgi) ning igas peatükis räägitakse paarist eri loomast. Muidugi pole peatükid võrdse pikkusega, eks erinevad kontinendid liikide poolest, kuigi huvitav oli, et Arktikas on autorile jäänud silma kuus eri looma, aga Austraalias ainult kolm (Euroopast pole üldse midagi, ilmselt pole siin tõesti mingit märkimisväärset faunat). Võib olla oli Arktikas lihtsalt rohkem aega jälgida huvitavaid loomi ja mitte enda jalgeesist. Igast loomast on kuni 10 lk kirjutatud, mõnest on vähem, ent raske on öelda, et kas see on seetõttu, et autor nägi looma rohkem või lihtsalt omas natuke eelistusi (kui vette ei hüppa, siis ega ju vaala ei näe).

 

Enamasti algab iga looma nägemine kohale jõudmisega, kas siis läbi mingi reisigrupi või väljasõiduga. Mõnikord on kirjeldatud ka mitme käigu (või päeva) kogemust. Lisaks loomadele on ka natuke kohalike elust, kes loomade lähedal elavad või nendega töötavad. Et lugemine igavaks ei muutuks, on loomulikult lisatud ka väga palju vastavaid värvilisi pilte, mida autor ise on teinud. Iga looma kohta on alguses natuke üldist informatsiooni, näiteks midagi toitumisest, levikust ja muud huvitavat. Seejärel muljetab autor oma kogemusest nende loomadega ning kõrvalolevad pildid aitavad luua elutruuma arusaama nendest loomadest. Mõnikord pildi valik seda muidugi kajastada ei pruugi, eks tuleb ju näidata neid, mis on pilkupüüdvad “üks kord elus” või “õigel hetkel tehtud” laadi pildid. Muuhulgas lükkab ta ümber ka mõned müüdid, mis nende loomadega seotud on. Ma olin teadlik, et jääkaru on ohtlik ja näeb inimest saagina ning aeg-ajalt laiendatakse see ka pruunkarule/grislile. Selgub siiski, et pruunkaru pole siiski niivõrd inimese hull, see on pigem jäänuk kunagisest ajast, kui esmased asustajad tundmatud suurt elukat kohtasid. Muidui, kui üks selline lähedal satub (näiteks lõhet püüdes), siis riski võtta ei tasu.

 

Üsna huvitav oli lugeda neid loomade kirjeldusi, eriti kuna mitmed on kohtadest, kuhu naljalt ei satu. Endale jäi meelde kõige enam Niiluse krokodill, ilmselt seetõttu, et olin kuulnud sellest varasemalt ka kunagises teleseriaalis “Jõe koletised”. Nii sealne kui raamatu kujutis sellest suuresti kattuvad, sest tegemist on tõsiselt ohtliku kiskjaga, kes on suur ja kardab väheseid asju (ehk ainult jõehobu). Austust tuleb muidugi avaldada kohalikele, kes nende territooriumil igapäevaselt toitu püüavad ning tihti selle olevuse veealusesse maailma peavad laskuma.

 

Kokkuvõttes, kui on endal huvi looduse ja just rohkem eksootika vastu, siis annab see raamat aimu, millega tuleb ehk rinda pista.