Antti Tuomainen on üks eredamaid näiteid soome krimikirjanduse väga heast seisust. Tema raamatutes on nii süsimusta huumorit, romantikat kui ka kurjategijaid ja kuritegusid. Kokkuvõttes loob ta täiesti unikaalse õhkkonna ja on võitnud tunnustust terves maailmas. The Times on nimetanud tema romaani „Väike Siberˮ viimase viie aasta üheks kõige põnevamaks teoseks kõrvuti Margaret Atwoodi ja Michel Houellebecqi romaanidega. Praegu on tema romaanide põhjal teoksil telesarjad nii USAs kui ka Soomes.
Uue triloogia peategelaseks on kindlustusmatemaatik Henri Koskista, kes on jäänud töötuks, aga pärib oma venna seikluspargi. Üsna varsti hakkab temani jõudma arusaam, et mitte kõik ei ole seaduslik - pargi vastu tunnevad huvi ohtlikud inimesed ning mitte kõik töötajad ei räägi talle tõtt. Koskis on sunnitud oma mugavustsoonist välja astuma, et park kasumisse viia ja ise elus püsida. Peategelane on võimeline välja arvutama oma kõikide tegevuste riskid, nende ärahoidmise viisid ja võimalused. Tema üliäge loogiline mõttelaad on talle abiks ka ellujäämisel.
Seikluspargi töötajate kollektiiv on omaette number - üks kummalisem kui teine ja ilmselt selliste töötajatega polegi võimalik kasumisse jõuda. Aga tegelikult on nad kõik üliägedad ja selgub, et kui leida igaühele neist oma “võti”, siis moodustavad nad suurepärase ühises rütmis hingava ja toimetava meeskonna, kelle abil on kõik võimalik. Henri Koskis seda ei tea ja teised talle seda ei ütle ning vahvam on lugeda, kuidas asjalood kulgevad. Tasakaalukalt, musta huumori ja sarkasmiga jutustab autor, kuidas Henri Koskis püüab hakkama saada, oma elunatukest hoida ning samal ajal muretseb selle pärast, kuidas inimeste töökohad alles hoida.
Seikluspargi töötaja seas on ka Laura, kellest tasapisi kujuneb peategelase silmarõõm. Henri toetab Laura unistuste elluviimisel. Vaiksest ja tagasihoidlikust naisest saab huvitava käekirjaga kujundaja-kunstnik, kelle seinamaalingud kujunevad seikluspargi lisatõmbenumbriks. Sellele järgnevad tööpakkumised ja Henri tunneb talle mitte omaselt hirmu, et jääb Laurast ilma. Lisaks varjatud kunstiandele on Laural ka teisi saladusi, mis tekitavad peategelases vastakaid tundeid. Ootamatult lõpeb see tegevusliin väga positiivsete mažoorsete nootidega. Laura hoolitseb Henri eest ka täiesti ootamatul moel.
Sama värvikas tegelane on ka seikluspargi turvaülem. Raamatu tegevuse arenes muutub see alguses suhteliselt ebameeldib tegelane üha sümpaatsemaks, asjalikumaks ja osutub tegelikult oma ala proffiks. Müügijuht ei olegi paadunud joodik, vaid nutikas ja loominguline - kui ta ei joo. Kokk… oo, jaa… Küsige temalt, kuidas peita näiteks laip nii, et seda ei leia läbiotsimist teostav politsei. Palju situatsioonikoomikat, mis on seda muhedam, et peategelane ei püüa selle nimel.
Henri Koskis püüab ratsionaalselt aru saada, kuidas kogu see krempel, mille ta päris, üldse toimida saab. Soome laenusüsteemi nüanssid, variraamatupidamine, raha kantimise metoodika nn. katusepakkujatele - jäid minust kaugeks. Ütlen ausalt, et ilmselt sisulised finantselgitused, kuidas siduda kuritegelikust maailmast saadud raha meelelahutusmaailmaga, läksid minust sama sisukalt mööda. Oluline oli pigem see, et täiesti ootamatutes kombinatsioonides õnnestub peategelasel kurikaeltest üle ja ees olla. Kurikaelad ei ole lollid või äbarikud, lihtsalt erinevates olukordades nad kas ala- või ülehindavad Koskist ja mõlemal juhul eksivad. Koskis ei plaani kedagi tappa, aga olukordade hindamine matemaatilise täpsusega ning mõningase tähtede seisuga abiga õnnestub tal ellu jääda, mõned kurjategijad peaaegu elegantselt teise ilma saata, selle kõige pärast hirmsasti põdeda ja olukorrast väljapääs leida. Koskis on väga ratsionaalne, sihikindel ja sirgejooneline, kohati lihtsakoeline ja maailmaasjades mõneti lihtsameelne. Olukordade koomilisus tuleneb sellest, et mitte keegi tegelastest sellisena teda ei näe. Peategelase vaatest loo jutustamine annab lugejale teatava eelise.
Autori tugevaks küljeks on ilmselgelt oskus kõige tõsisemaid või keerulisemaid teemasid käsitleda lihtsalt, mõnusa huumori ja südamlikkusega. Üle pika aja krimka, mille peategelane ei ole detektiiv või politseinik ja kus surma saavad suures laastus ainult pahad ja mis lõpeb lootusrikkalt. Järge ootavad sama autori kaks järgmist raamatut, mille suhtes on nüüd kõrgendatud lootused.
Kommentaarid
Postita kommentaar