“Malibu tõuseb tuhast” - Taylor Jenkins Reid

Pealkiri: "Malibu tõuseb tuhast"

Autor: Taylor Jenkins Reid

Kirjastus: Rahva Raamat

Ilmumisaasta: 2023

Lehekülgi: 432lk 

Hinnang: ⭐⭐⭐⭐⭐

 

Malibu, 1983. aasta august. On jõudnud kätte aeg Nina Riva iga-aastaseks suvelõpupeoks ning ootusärevus on saavutanud haripunkti. Kõik tahavad olla osake kuulsate Rivade elust. Veeta aega Ninaga, kes on andekas surfar ja supermodell; vendade Jay ja Hudiga, üks surfitšempion, teine tunnustatud fotograaf, ja nende jumaldatud väikse õe Kitiga. Neli õde-venda on jutuaineks Malibus ja kogu maailmas – eriti kuna nad on legendaarse laulja Mick Riva lapsed.

 

Ainus inimene, kes aasta pidu ei oota, on Nina ise, kes pole kunagi tahtnud olla tähelepanu keskpunktis ja kelle tema profitennisistist abikaasa on äsja maha jätnud. No ja võib-olla ka Hud – sest ta oleks pidanud juba ammu midagi üles tunnistama oma vennale, kellega on sünnist saati olnud lahutamatu. Jay aga loendab minuteid õhtu saabumiseni, sest peole pidi tulema ka tüdruk, keda ta enam peast ei saa. Ka Kitil on mõni saladus – nende seas üks külaline, kelle ta teistelt nõu küsimata on kohale kutsunud.

 

Keskööks on pidu täielikult kontrolli alt väljunud, hommikuks Riva villa maatasa põlenud. Aga enne, kui esimene säde varasel koidikul langeb, voolab alkohol, mängib muusika ning armastus ja saladused, mis on seda perekonda aastakümneid vorminud, pääsevad mulinal pinnale.

 

Sain raamatu sünnipäevakingina ning see ootas veidi oma aega. Teadsin, et ma tahaksin hakata harjutama harjumust, et raamat tuli ja suht lühikese perioodi jooksul hakkaksin ka teda lugema. Mitte, et ootan ja ootan ja ootan. Koguaeg tulevad mingid uued ja “paremad” raamatud peale. See ei ole aus nende suhtes, mis on kas saadud, juba riiulis või soetatud. Seega mingi kuu jooksul võtsin ta kätte. Hoomamata, mida võiksin tast oodata.

 

Taylor Jenkins Reid on autor, kes ei vaja palju tutvustamist, sest näib nagu kõik tunneksid ta raamatuid. Ka mina olin kursis temaga, aga kuna väga palju on naisautorite teoseid, mis lahkavad põlvkonnatraumasid, siis ei olnud ma väga ekstaasis hakata lugema järjekordset samasugust teost. “Nii kui nii on sama nagu kõik teised” ma mõtlesin. Oi-oi, kuidas ma eksisin selles.

 

“Malibu tõuseb tuhast” on raamat, kus kogu tegevus toimub tegelikult ühe päeva, 24h jooksul. Autor hoiab meid olevikus, aga viib ka minevikku - aastatesse 1958/1959. Me näeme olevikus nelja (nüüdseks) täiskasvanu lapse elusid ning olemist ning tutvume ka nende vanemate minevikuga. Üleminek kahe erineva perioodi vahel oli väga sujuv ning ei lõiganud silma. Ka ei tekkinud tunnet, et kahe põlvkonna vahel olid nii suured erinevused. Teate neid momente, kus vahepeal on tunne, et autor üritab nii väga tuua sisse, kuidas põlvkonnad on erinevad ja üks on parem kui teine? Siin seda ei olnud. Jah, on tunda erinevusi, aga samas ka seda, kui samasugused on mured ja probleemid ja rõõmud. Erinev ajastu, samasugused inimesed.

 

Mulle meeldis, kuidas autor suutis suht paksu, samas ka mitte kõige suuremasse raamatusse panna sisse 6 erinevat elulooliini: nelja lapse oma ning nende vanemate omad. Jah, neid liine ei olnud väga detailselt lahti kirjeldatud, aga samas tehti seda piisavalt, et lugejana tekib arusaam, milline inimene on, mis tema mured on, tema soovid ja hirmud. Kui peaksin valima, milline tegelane kõige enam meeldis, siis ma ei oskaks seda öelda. Mul oli üheaegselt kõigist nii kahju ning ka mõistsin kõiki. Ainuke, keda ma ei mõistnud oli laste isa (laste kaaslasi ma arvesse ei võta). Tema egoistlikuks, ainult iseendale mõtlemine ning siis lõpus halamine, kuidas maailm on raske ja ebaõiglane tema suhtes. Sa oled täiskasvanud mees, sul on aju välja arenenud. See, et sa seda kasutada ei oska, on sinu enda teha.

 

Kokkuvõttes on mul hea meel, et “Malibu tõuseb tuhast” oli mu esimene TJR raamat. Temas oli kõike. Armastust, viha, andestust, suve, ettemääratust, tundmatust. Kõike parajalt maitsekalt ning mitte ülepakutult. Ta pani mõtlema, et millal tuleks omaenda elu elada ja kas samas, kui elad aidates oma peret - kas siis jääb elu elamata või mitte? Kui palju tuleks perekonnaga arvestada ning kus tuleks tõmmata joon, mida sina tahad ja mida pere tahab? Kõik sellised küsimused, mis me inimestena mingil eluetapil kindlasti mõtiskleme. Saades lõpuks erinevaid vastuseid ja tulemusi.