See on üks
kummaline raamat. Ühest küljest väga lihtne süžee - katsetatakse uut tarkvara,
mis peaks leidma ükskõik kelle ükskõik kuskohast. Milleks? Eks ikka ühiskonna
ülima turvalisuse nimel, et pahad ja veel halvemad saaks karistatud. Kõik on
justkui õige, aga….mida rohkem sellesse süüvida, seda rohkem on näha, kui vähe
privaatsust on tänapäeva inimesele üldse jäänud. Ja kes üldse otsustab, kes on
paha ja keda on vaja püüda. Lõppude lõpuks on kuskil keegi, kelle huvid on
ühiskonna “õilsa” eesmärgiga võrreldes nihkes ja see toob kaasa
probleeme.
Uue tarkvara
arendaja on ajendatud isiklikust tragöödiast ja algne eesmärk on võidelda
terrorismiga. Massiline isikuandmete kogumine ja analüüsimine viiakse uuele
tasemele. Miljonär Cy Baxter on justkui paljude kaasaegsete infogurude
koondkuju - jooneke siit ja triibuke sealt. Seda nii visioonilt kui ka oma
käitumismallilt.
Testijate
meeskond meenutab jahimehi - sama hasart, sama sihikindlus, sama soov saada
saak igal juhul kätte. Nende jaoks olid kümme testijat sihtmärgid, mitte enam
inimesed. Uus tase arvutimängus. Ja testijate endi jaoks on mängus üheksa
miljardi suurune hankeleping. Suur raha ja suured panused. Lubatud on nii
mõndagi.
Cy Baxteri
loodud supersüsteemi testis tuleb kümnel inimesel kaduda kahe tunni jooksul ja
peidus püsida üks kuu. Need kümme inimest on hoolikalt valitud, et nad
esindaksid läbilõiget ühiskonnast ja oleks võimalikult erinevad. Neil on aega
olnud valmistuda kadumiseks ja tõeline kadumine peab toimuma kahe tunni jooksul
pärast testi alguse teadet. Kümme väga erinevat inimest ja kõrvalt vaadates
kümme nutikat varjumisplaani. Aga süsteem võtab neid ükshaaval rajalt maha:
tuvastab ja nende järele läheb vastav tiim. Kõige õõvastavam oligi aduda,
millise infojälje me endast pidevalt maja jätame, kui lihtne on meid jälgida.
Ja edasi juba puhtalt retooriline küsimus: mille poolest turvalisuse nimel
loodud jälgimismaailm erineb tavalisest diktatuurist? Kõik, mis algab lihtsalt
jälgimisest, ei lõppe kunagi lihtsalt jälgimisega. Märksõna on ikkagi täielik
kontroll. Kontrollimeetodeid on lõpmatu hulk.
Mulle meeldis,
et ei mindud süvitsi nende inimeste hingeellu, sest siis oleks lugu laiali
valgunud. Antud juhul loed ja elad sündmustele kaasa. Protsess on see, mis
kaasa haarab. Lugedes vahetad pooli ja oled kord püüdjate, kord kadujate
poolel. Tundub, et kogu asja tuum on võidufondis, mille saab see, kes suudab
ennast uue süsteemi eest varjata ühe kuu jooksul. Loed ja mõtled, kas ise
oleksid valmis sellisel moel raha nimel pingutama. Aga Ameerika on võimaluste
maa ja see tundub olevat ok lahendus finantsseisu parandamiseks. Ikkagi kolm
miljonit dollarit.
Kõige kauem
suudab süsteemi alt vedada tavaline hall raamatukoguhoidja kõige lihtlabasemal
viisil. Ja ehhki püüdjate poole pealt tundub ta olevat ülikaval, siis tema enda
vaates läheb nii mõnigi asi planeeritust erinevalt.
Minu jaoks oli
huvitav kuni selle hetkeni, kui selgus viimase tegelase tegelik motiiv selles
testis. Siis nullib minu jaoks see isiklik inimlik motiiv kogu uudsuse. Edasi
läheb juba veidi tavapärase lahenduse suunas. Milleks on valmis firma
hankelepingu nimel? Milleks on valmis julgeolekuteenistused? Milleks on valmis
inimene?
Autorid on sisse toonud palju kaasaegset - mängu tuleb lisaks Venemaale ka Ukraina sõda ja COVID. Vandenõuteooriate traageldused kumavad läbi ning positiivne lõpp jääb ebausutavaks ning lõpptulemusena jääb kõlama mõte indiviidi privaatsuse piiridest.
Kommentaarid
Postita kommentaar