Pealkiri: "Emily Wilde's Map of the Otherlands"
Autor: Heather Fawcett
Kirjastus: Orbit
Ilmumisaasta: 2024
Lehekülgi: 337lk
Sari: Emily Wilde; II osa
Hinnang: ⭐⭐⭐⭐
Emily Wilde is a genius scholar of faerie folklore who just wrote the world’s first comprehensive encyclopaedia of faeries. She’s learned many of the secrets of the Hidden Ones on her adventures . . . and also from her fellow scholar and former rival Wendell Bambleby. Because Bambleby is more than infuriatingly charming. He’s an exiled faerie king on the run from his murderous mother and in search of a door back to his realm. And despite Emily’s feelings for Bambleby, she’s not ready to accept his proposal of marriage: Loving one of the Fair Folk comes with secrets and dangers.
She also has a new project to focus on: a map of the realms of faerie. While she is preparing her research, Bambleby lands her in trouble yet again, when assassins sent by his mother invade Cambridge. Now Bambleby and Emily are on another adventure, this time to the picturesque Austrian Alps, where Emily believes they may find the door to Bambleby’s realm and the key to freeing him from his family’s dark plans.
Te ei kujuta ette, kui õnnelik ma olen, et selle raamatu läbi sain lõpuks. Küsimus ei ole, et see oleks halb või igav või midagi muud. Lihtsalt erinevatel põhjustel on Emily Wilde koguaeg jäänud tagaplaanile võrreldes teiste pooleliolevate raamatutega. Kuid nüüd, kus üritan ikkagi võtta aega, et keskendungi puhtalt lugemisele ja töö ei saagi kunagi otsa mentalideedile, sain ta lõpuks läbi ning tunne on võimas.
“Emily Wilde`s Map of the Otherlands” on triloogia teine osa ning tegelased on kõik meile juba tuttavad. Kui esimene osa oli rohkem tegelaste ja keskkonna tutvustamine, Emily ja Wendelli omavaheline norimine ning arusaamine, mis saab olema lõplikuks eesmärgiks, siis teine osa oli juba enama tegevusega. Emily ja Wendell reisivad kaugele, et leida sissepääs mehe haldjakotta. Neid ajavad taga mehe kasuema palgasõdurid. Lisaks on ühinenud nende avastustega ka naise vennalaps, kes hakkab näitama, et on oma iseloomult väga tädi sarnane. Teisisõnu - tegevust jagub kuhjaga ning ütleks, et ka igale maitsele.
Võrreldes esimesega meeldis mulle rohkem, et naine oma tundeid ka välja näitas. Tõsi, veidi tagurlikult ja kohmakalt, aga ta vähemalt ei punninud nii palju vastu kui alguses. Suhtlus Emiyl ja Wendelli vahel oli rohkem loomulikult, rahulikum. Väga meeldis ka kirju seltskond, kes lõpuks kokku kujunes. Alates inimesest, haldjast, kummitustest, rääkivatest rebastest ja lõpetades trollida, kuuejalgsete öökullide ning paljude teistega.
Kui nüüd analüüsida, miks mul siis kulus nii kaua aega raamatu lõpetamisega, siis arvan, et esiteks töö (nagu meil kõigil), aga ka see, et võrreldes teiste raamatutega on Emily Wilde väga akadeemiline. Nii tema üleüldise õhustiku kui ka kirjastiili puhul. Just viimase faktori puhul arvan oli määrav, et kulus aega lugeda. Kokkuvõtteks ütleksin, et kuigi teine raamat oli minu nägemuses nõrgem kui esimene, oli ta ikkagi hea, südantsoojendav ning armas ning tahan ikkagi teada, mis saab triloogia viimases osas ning milline lõpp seal tuleb.
Kommentaarid
Postita kommentaar