Tegan on kaheksandat kuud rase, üksi ja soovib kõigest hingest oma koost pudeneva elu maha raputada. Niisiis asub ta teele, kavatsedes seni venna juures peatuda, kuni on välja mõelnud, mida edasi teha. Kuid tüdruk ei tea, et suundub otse algavasse lumetuisku. Sihtkohta ta ei jõua.
Otsad andnud auto ja murtud hüppeliigesega Maine’i maakolkas hätta sattunud Tegan kardab, et tegi kohutava vea. Siis juhtub ime ja tema päästjaks saab paar, kes pakub talle ilma paranemiseni oma soojas majas ulualust. Kuid miski ei klapi. Tegan uskus, et ootab lahkete inimeste juures tormi lõppemist, kuid tundide möödudes hakkab talle selgeks saama, et ta on tõsises ohus. See ei ole turvaline sadam, milleks ta seda pidas, ja pole võimatu, et ta on teinud hukutavate tagajärgedega vea.
Nüüd peab ta andma endast kõik, mis võimalik, et päästa enda ja oma sündimata lapse elu.
Viimane McFaddeni raamat, mida vist lugesin oli “Ükshaaval” kuskil suve keskpaiku. Peale seda olen vaadanud ta raamatuid oma riiulis, kuid kätte ei ole võtnud. Vahest pelgasin, et kui loen ta raamatuid järjest üksteise otsa, siis lõpuks viskab kopsu üle maksa ning hindan raamatut enam mitte õiglaselt. “Kokkupõrke” võtsin aga ootamatult ühel õhtul kätte, sest leidsin, et aeg on õige.
Nii nagu kõik ta raamatud, nii on ka selles tempo väga kiire, kirjastiil on ladus ning intrigeeriv, paratamatult tahad teada, mis edasi juhtus. Igavuse momenti ei tulnud ühelgi hetkel. Minu jaoks oli ootamatu, et autor on võtnud peategelaseks viimsel piiril oleva raseda naise ning ausalt - see tekitaks alguses tahtmise raamatu kõrvale panna. Pakun, et probleem oli, et kuna isiklikus elus on laste, beebide, rasedate teema sisse tulnud uksest ja aknast, siis puudus tahtmine ka veel lugeda selle kohta. Samas, hingasin sügavalt sisse ning lugesin edasi, suhtudes sellesse neutraalselt. Tundsingi lõpuks, et raamatu rasedus ja lasteteema oli hoopis teine kui see, mis reaalsuses oli.
Mulle meeldis, et Tegan oli oma noorele vanusele vaatamata väga küps ning ratsionaalne. See, mis temaga juhtus, oli kohutav ning paneb mõtlema, et kui koerad saavad aru, mida “Ei” tähendab, siis miks on inimloomadel, kes targemad peaksid olema, raske seda mõista? Kuigi, kui ütlen ausalt, siis see, kui tütarlaps jõudis Polly ja Hanki juurde, minu suhtumine temasse muutus. Ma saan aru, et tavaliselt perevägivaldades süüdistatakse mehi, aga seda oli marruajav lugeda, kui iga sinika peale, mis Pollyl oli, süüdistas ta koheselt Hanki. Lihtsalt juhiks tähelepanu, et teinekord võib ka inimene iseendale teha või võib olla mängus ka kolmas tegelane.
Polly ja Hank - nad meeldisid mulle. Päriselt. Tegelikult olid nad armsad, hoolivad inimesed, aga elu teeb oma korrektuurid. See, mis olukorras nemad olid, on paratamatult olukord, kus on paljud paarid, kui soovivad last saada. Ma ei kiida heaks, mis hakkas toimuma selles metsamajakeses, aga ma saan aru, miks paarike võis sedasi teha. Mis ajendas sellele.
Lisaks põhiteemale oli kõrvaliiniks ka üleüldine perevägivald ja just see, kui puudutab lapsi. Seda oli raske lugeda. Asi, mida ei tohiks üheski peres olla, aga on justkui “normaalsus” väga paljudes kohtades: lapsel kõht tühi, must ja räpane, sinikad tema nahal. Seetõttu oli mul hea meel, et kõrvalliin lõppes õnnelikult. Seda kõikidele osapooltele. Lapsed ei ole nii rumalad, kui täiskasvanud arvavad - ka nemad oskavad saladusi hoida.
Märkimata ei saa jätta ka lõpupüanti Tegani enda isiklikus perekonnas, aga selle teada saamiseks peab igaüks ise seda lugema.
Kokkuvõttes oli minu jaoks “Kokkupõrge” kurb raamat. Ta oli väga hea, hoiab ning kruvib pinget, kuid reaalsuses ütleksin, et ta oli kurb. Lugejana näed naiste igapäevaelu, stigmat, millega peame silmitsi seisma: kord oled liiga noor, kord liiga emotsionaalne, siis liiga ratsionaalne, tee seda, aga ära tee teistele haiget jne. Kogu see raamat oli tegelikult ülesehitatud valedel arusaamadel. Üks arvas üht, teine järeldas teist. Kui oled räägitud või mõeldud, et võib olla ka versioon B, oleks arvatavasti kogu asi lahenenud teisit. Samas, kas siis oleks ka kõik õnnelikud olnud? Küsitav.
Kommentaarid
Postita kommentaar