Pealkiri: "Minu teine mina"
Autor: Sarah Bonner
Kirjastus: Eesti Raamat
Ilmumisaasta: 2022
Lehekülgi: 257lk
Hinnang: ⭐⭐
Kui Megan leiab abikaasa telefonist seksikad fotod oma kaksikõest, kellega ta ei ole enam pikka aega suhelnud, tärkavad temas kahtlused. Leah’l on olemas kõik, millest Megan on iial osanud unistada: kuulsus, raha ja vabadus teha, mida hing ihaldab. Kui aga Megan Leah’ga asju klaarima läheb, viib puhkenud tüli ootamatult õe surmani.
Selleks, et õe tapmisest puhtalt välja tulla, tuleb Meganil tema rolli asuda ... On nad ju äravahetamiseni sarnased.
Alguses see isegi õnnestub, aga siis saabuvad koroonaviirus ja lockdown. Kuidas suudab Megan korraga kahte elu elada? Ja veel oma äraarvamatu käitumisega mehe silma all ... Mis juhtub siis, kui keegi tema saladuse jälile jõuab?
Ma tõesti ei tea, mida just lugesin. Mul kulus mingi aeg, et seedida seda kirjutist ja mitte selles mõttes, et see oli nii hea või et keeruline, aga proovin aru saada. Ei. Hoopis selles mõttes, et see oli minu silmis ikka väga halb raamat. Mõte oli teosel päris huvitav: kaksikõed, topeltelu, COVID-19 puhang mil pidi olema ju mingi mõte, pettev elukaaslane. Kõik ideed justkui olemas selleks, et valmiks vähemalt keskpärane psühholoogiline põnevik. Kahjuks, seda ei tulnud.
Algus oli raamatul paljutõotav, kuskil kuni 70-80 leheküljeni. Autor on kirjeldanud lühidalt kahe õe elu: üks tuntud suunamudistaja ja teine selline kodukana rollis. Nagu öö ja päev. Ka õdede vahelises suhtluses on tunda seda, et üksteist põlastatakse. Ei soovita suhelda. Ka Megani suhe oma mehega on pehmelt öeldes külm, tegelikult vägagi hirmutav ja vägivaldne. Saan aru, miks naisel oli soov lahkuda pealtnäha ilusast suhtest ja elust. Kogu stseeni oli autor väga ilusalt paika pannud. Lavakujundus oli hea.
Kust siis hakkas valesti minema? Esiteks tundus Leah mõrv kuidagi väga lihtne ning Megani reaktsioon üldsegi mitte selline nagu ootaks. Isegi, kui sa õega ei suhtle, tundub veidi imelik, et peaaegu üldse ei tunne kurbust, et ta just mõrvasid. Mingil määral päästis olukorda autori kirjeldused Megani topeltelust. Oli huvitav näha, et tegelikult ei ole muru üldse nii roheline nendel suunamudistajatel. Sa oled pidevalt surve all andmaks välja mingit relevantset sisu. Sinu elu kommenteeritakse ning kritiseeritakse igal hetkel. Kui sinu vaated ei ühti väikse grupi rahvaga ning kuidas see paneb kaotama tuhandeid jälgijaid ja seega ka raha.
Edasi, mis tundus täiesti “lambine” oli kogu koroonaperiood. Saan aru, et mõte oli, et Megan peab nüüd olema oma mehega kodus ning kuskile põgeneda ei saa, aga see tundus kuidagi möödaminnes kirjutatud. Autor ei olnud mu silmis kirjutanud seda täielikku kogemust, mida ikkagi antud periood oli kahjuks paljudele perekondadele. Mõtlen siin all just suurenenud koduvägivalla numbrid. Samas, selle koroona sissetoomine ei andnud selles mõttes mingit lisa juurde kogu jutule. Sama hästi oleks see võinud ka olemata olla, sest Megani mees tundub selline, kes oleks teinud neid asju olenemata, kas riik käsib olla kodus või mitte.
Vahepeal vajus raamat täiesti käest ära. Ei olnud soovi seda lugeda, aga leidsin, et kui raamat on pooleli, siis teeks ta juba lõpuni ära. Äkki läheb paremaks. Ei läinud. Isegi, kui “püandi” koht tuli, siis oli rohkem “meh, saab see ka läbi” tunne. Lõpu poole juba lasin lehtedelt diagonaalselt pilguga üle. Kahju, et raamat, millel oli potentsiaali, kuidagi lihtsalt vajus ära ning autoril ei olnud oskust lugejat oma sõnadega kinni hoida.
Kommentaarid
Postita kommentaar