When a Russian superweapon is let loose under the waves, it's up to President Jack Ryan to find a countermove in the latest entry in this #1 New York Times bestselling series.
US intelligence says there's something going on in Russia. While their land forces have been decimated by corruption and incompetence, the Navy seems to be pouring money into some secret project.
Analysts are stumped, until the knot is untangled by one particularly bright young woman at the Office of Naval Intelligence--Katie Ryan, the youngest daughter of President Jack Ryan. Like her father, she sees patterns where other don't, and she's determined that the Russians are about to launch a super missile sibmarine, the Belgorod.
Now the race is on to determine where the sub is and whether it poses a threat to the continental US.
Kevadiselt reisilt olin ostnud endale kaasa veel paar raamatut. Kuna Tom Clancy “Command Authority” oli avaldanud sügavat muljet, siis lennujaama raamatupoest valisin veel kaks tema teost. Esimene, mille ette võtsin oli “Act of Defiance”, mis üllataval kombel on jätk teisele raamatule, mida olin varem lugenud: “Hunt for the Red October”. Seal andis Marko Ramius üle USA-le Punase Oktoobri, mis siin raamatus on määrava tähtsusega.
Nimelt oli nõus ka allveelaeva peainsener Dmitri Gorov üle andma Punase Oktoobri ehituse CIA-le, tingimusel, et temale ja ta perele antakse pelgupaik. Üleandmise ööl aga öeldakse talle ära, selgitades, et laev on juba USA käes, kapten oli selle üle andnud. Reeturi peale vihane Gorov sõimab teda ette ja taha pärast oma pere ees, pärast mida ta upub Neeva jõel. Tema viha pärandub tema pojale, Konstantinile, kes aastaid hiljem juhib nüüd suurimat vene allveelaeva - Belgorodi.
Belgorod on osa suuremast plaanist ning Konstantin on nõus etturit mängima, sest tal pole nagunii pikalt elada - tal on viimases staadiumis pankrease vähk. Plaani korraldajad on vanad mehed iganenud ajastust, kes pärast Nõukogude Liidu lagunemist kaotasid elu mõtte. Nende plaani kohaselt on vaja võrdsustada Venemaa ja USA vaheline staatus, mis algab mereväest. Belgorod kannab nimelt uusi Status-6 torpeedosid, mis on miniatuursed tuumalõhkepead. Nende ohtlikkus ei seisne niivõrd nende plahvatuslikus jõus kui nende kattes - plahvatusel paiskub suurel alal laiali radioaktiivne koobalt, mis püsib kiiritusohtlikuna sajandi (seda ehitust on raamatus ka täpsemalt selgitatud). Lasta üks selline USA suurimasse sõjaväesadamasse (Norfolk), ja kaalukausid on kohe palju ühtlasemad. USA muidugi võtab kohe vastumeetmed, aga seejärel visatakse bussi ette praegune venemaa president Yermilov, kes on niigi sõjakas, kellele korraldatakse riigipööre ning seejärel tehakse järelandmisi, samal ajal Nõukogude Liitu taastades. Suurepärane plaan, või mis? Eeldusel, et keegi seda ei avasta.
Samal ajal saab mereväeakadeemiast väljunud analüütik Katie Ryan, president Ryani tütar, ülesande tuvastada Belgorodi missioon. See on sadamast väljunud oodatust palju varem, seda ümbritseb kompartmentalisatsioon, millest isegi Vene jõudude ülemjuhatajal pole aimugi. Asja teeb kahtlasemaks vene laev, mis kaardistab USA Atlandi põhjas olevat sensorsüsteemi. Asjad hakkavad viitama tõenäosusele, et Belgorod viib läbi “first strike” missiooni ning olukord muutub järjest ohtlikumaks. Appi tulevad mitmed tuttavad tegelased, ent lõpuks lõpetab ka Katie, nagu ta isa enne teda, allveelaeval, otse ohu ukselävel.
Nagu ka eelnevates raamatutes, nii selgitab ka siin Clancy väga põhjalikult tehnoloogiat, strateegiat ja muud sõjategevusega seotud. Raamatus on luurele ja spionaažile vähem seekord tähelepanu pööratud, ent ka seda tuleb ette. Sellegipoolest meeldis raamat väga ja soovitan rangelt lugeda ka sellele eelnenud raamatut, et lugu oleks selgem.
Kommentaarid
Postita kommentaar