Pealkiri: "Ükshaaval"
Autor: Freida McFadden
Kirjastus: Eesti Raamat
Ilmumisaasta: 2023
Lehekülgi: 240lk
Hinnang: ⭐⭐⭐⭐⭐
Nad saavad ükshaaval oma teenitud palga ...
Claire Matchett ei kujutanud endale ette puhkust, mille osaks on poris ja kuivanud lehtedel magades veedetud öö. Tema lootis, et sellest tuleb pääsemine tööpingetest ja väikeste lastega tegelemisest. Võimalus oma untsus abielu lappida. Nädalake matkaradadel ja kümblustünnides koos kahe sõprade paariga. Kõlas täiesti taevalikult. Siis ütleb Claire’i matkabuss üksildasel metsateel üles. Kuna selles paigas pole mobiililevi, ei jää seltskonnal üle muud, kui ülejäänud teekond hotellini jalgsi läbida. Aga tuleb välja, et metsas ei olegi nii lihtne orienteeruda, nagu nad arvanud olid. Mõned tunnid hiljem on nad eksinud. Lootusetult eksinud.
Üha sügavamale metsa suundudes hakkavad nende seltskonna liikmed üksteise järel hukka saama. Kas neile peab jahti mõni metsloom? Või on kütt üks nende seast? Ent aja möödudes saab miski kõigile üha selgemaks: vaid üks neist jõuab elavana tagasi koju.
Kui oled mingil määral apaatne lugemise suhtes, siis mis on parim lahendus? Kõik raamatud tunduvad head, aga ükski ei hakka nagu voolama. Kõik tegelased tunduvad samasugused, samasugused probleemid, samasugused dialoogid. Võtad ühte, võtad teist, aga miski nagu ei istu. Siis tuleb loomulikult võtta kätte mõni Freida McFaddeni põnevik ja võid kindel olla, et raamatut enne käest ei pane, kui lõpetatud.
“Ükshaaval” on kaasakiskuv ning ülipõnev põnevik ja ei jää alla autori “Koduabilise” sarja raamatutele. Kirjanikul on lihtsalt imeline oskus hoida lugejat paelununa raamatu küljes, ahnelt lugedes lehekülg lehekülje järel. Kuigi raamatud ei ole väga pikad, siis juba esimestest lehekülgedest ei ole võimalik seda käest panna ning tunned lihtsalt seda vajadust edasi lugeda. Saamaks teada, mis edasi juhtub. Kes jääb ellu? Kes on kurjategija?
Antud teoses liigub grupp “sõpru” imelise spaa poole kuni selgub, et ollakse metsas eksinud. Auto ütleb üles ning ainuke viis jõuda tsivilisatsiooni on minna läbi metsa. Juba algusest tundub see viis kahtlane, aga seda vahest seetõttu, et piisavalt krimifilme ja -sarju vaadanud, et teada, et midagi head sellest ei tule. Me ei loe mitte ainult Claire vaatepunktist olukorda, vaid vahepeal on ka põige Anonüümse isiku minevikku. Siinkohal ma lugesin iseendale juba sõnu peale, et mitte uskuda, et Anonüümne isik on koheselt poiss. Teatud nimetused, mida temaga suheldes kasutati võiksid sellele vihjata, aga samas - ka neiut võib lapsena nimetada “semuks”. Mida enam Anonüümse isiku lapsepõlve lugesin, seda masendavam see oli. Seda kurvem. Kas laps saab kurjategijaks, sest ta sündis sellena või mängib rolli lastevanemate kasvatus ning armastus? Kas osad inimesed ongi hullud või muudab nad selliseks ühiskond, mis on ainult iseenda heaolu ja kasu peale väljas?
Tegelased on imeliselt kirjutatud. Vahepeal hakkab sümpatiseerima üks tegelane, siis jälle teine, siis imestad kolmanda üle ning lõpuks elad kaasa neljandale. Kui ükshaaval hakatakse surema, jääb potentsiaalsete kurjategijate nimekiri aina väiksemaks ning ausalt öeldes ei osanud oodata, kes see on, kes neid maha võtab. Eriti, kui saad veel teada põhjuse. Kas liigne hoolivus võib viia hukule?
Kokkuvõttes on hea meel, et selle raamatu võtsin, et saada lugemise pausist edasi. Ta on kiire, mugavalt kirjutatud, tempokas ja samas täielik. Ei jää sellist “ripakil” tunnet või tahtmist veel millegi või kellegi kohta. Kõike oli parajas koguses.
Kommentaarid
Postita kommentaar