"Hääled" - Arnaldur Indriðason

Pealkiri: "Hääled"
Autor: Arnaldur Indriðason
Kirjastus: Krimiraamat
Ilmumisaasta: 2022
Lehekülgi: 264lk
Sari: Inspector Erlendur; III osa 
Hinnang:

 

Reykjavíki uhkes hotellis on jõulude ajal tipphooaeg, kui uurija Erlendur Sveinsson kutsutakse mõrva uurima. Hotelli jõuluvana on pussitatud ning hotelli personali ja pühi veetma tulnud turiste arvestades pole Erlenduril ja tema kolleegidel kahtlusalustest puudu. Siis tuleb välja jahmatav saladus.  

 
Kogu sissejuhatus on väga traditsioonilise kriminaalromaani stiilis. Piiratud ala, suhteliselt kitsas kahtlusaluste ring ja uurija, kes otsustab jääda hotelli. Erlenduri kodu on ju mõneti kõledam kui hotell ja inimesi on hotellis kindlasti rohkem. Aga siin see vana hea klassika tunne ka lõppeb. Võib-olla on traditsiooniline ka see, et mõrvariga kohtub lugeja suhteliselt alguses, lihtsalt tee tõeni saab olema pikk ja käänuline. Igatahes on mõrvar pildis. Hotelli külastajatest kirjeldatakse suhteliselt väheseid ja pigem saab lugeja rohkem teada hotelli personalist ja hotelli toimimise põhimõtetest. Ei mingit glamuuri, räpased nurgatagused, räpased suhted, veidike kupeldamist ja paikapandud nn.toiduahel. Ja kindlasti on raudkindel see, et kui ei meeldi, siis astu minema. Selles maailmas üritavad väikesed inimesed oma väikeste ja ka suurte muredega hakkama saada. Ka Erlendur peab hakkama saama.
 
Pühad lähenevad ja Erlendur peab hakkama saama nii oma keerulise tütre kui võimaliku romantilise suhtega ning harutama lahti ammuse kurjuse ja ahnuse võrgu, et leida mõrvar.  
 
Erlenduri tütar on ikka narkomaan ja ikka süüdistab kõiges kõiki teisi ja ikka ei saa jalule ning keeldub abist. See süžeeliin mõjub juba tüütuna, aga mõistmaks Erlenduri vastuolulist isikut, on ta ilmselt jätkuvalt vajalik. Õrn romantikalubadus ja Erlenduri isikliku elu restardi võimalus kerkib küll päevakorda, aga, nagu kõik tema elus, jääb vinduma. Uue võimalusega peavad leppima tema lähikondsed, aga ka potentsiaalne tulevane armastus peab oma elus kannapöörde tegema. 
 
Kõige köitvam on ohvri isik ja nii nagu Indriðasonil kombeks jagatakse tema kohta infot kildhaaval. Kuidas on võimalik, et tal lubati hotellis elada, kes ta oli ja kus oli tema kodu. Oli ta halb või hea? Oli ta õnnelik või õnnetud? Kurb lugu röövitud lapsepõlvest. Kas anne on õnnistus või needus? Mis juhtub, kui anne kaob ja inimene ei suuda midagi muuta? Kui kuulsuse tipp on peaaegu käega katsutav ja kukkumine seda rängem? Mis juhtub, kui vanem elab lapse elu ja ei suuda andestada looduse paratamatust? Keda me tegelikult armastame: last? ennast lapses? enda teostust läbi lapse iga hinna eest? kas see kõik on väärt seda hinda, mida me oleme valmis maksma?
 
Nagu alati seob autor kurjategija otsingud Erlenduri mälestuste, enesekaemuse ja kahetsusega. Ja see osa on esitatud empaatiliselt. Kuriteo motiiv on üllatuslik ja kõigi asjaolude kokkusõlmimine meisterlik. Ning enda jaoks üllatav teadmine, et ka hääl minevikust võib olla väärt palju raha ja mõrva.

Kommentaarid