Michael Robothami “Ema saladus” on mõnevõrra ebatraditsiooniline põnevik. Ja, ilmselgelt on ta psühholoogiline põnevik, aga ta sukeldub sellistesse inimhinge sügavustesse, et ilmselgelt ületab tavapäraseid põneviku piire. Esialgses raamatututvustuses ei olnud midagi sellist, mis oleks mõjunud piire avardavalt. Põnevik, siis põnevik. Naised ja emad ja saladus - normaalne. Ilma saladuseta naisi pole lihtsalt olemas - järelikult ei üllata. Ja ema saladused on reeglina seotud lastega, kelle olemasolu on varjatud ja siis nad ilmuvad välja ning olenevalt olukorrast keeravad kõik tuksi. Ühesõnaga - ma olin valmis lugema. Olin valmis, kuni raamatu füüsiliselt kätte võtsin…. Ja siis riiulisse tagasi panin ja nii veel mitu korda. Iga kord keerutasin raamatut käes, lugesin lühihinnanguid raamatukaanelt ja panin riiulisse tagasi.
“Ema saladus” on raamat, mis jäi minul riiulile seisma lihtsalt selle pärast, et kaanel oli titevanker. Lapsed on hell koht ja kui sa hakkad lugema põnevikku, mis keerleb imiku ümber, siis lähened raamatule topelt ettevaatlikumalt. Maailmas on nii palju kurjust, et pelgasin liiga suurt lisadoosi saada. Seda enam, et oli veendunud, et autor lihtsalt ei suuda mind millegagi kardinaalselt üllatada. Aga Michael Robothami on vaieldamatult meister. Ja seda mitte lihtsalt süžee välja mõtlemises, vaid just selle lahti kirjutamises, sõnameister. On väga ilus keelekasutus - ja siin läheb sügav kummardus tõlkijale, kes suutis teksti sujuvalt voolama panna ka eesti keeles. Just sõnavalik ja filigraanne emotsioonide doseering, mis laseb lugejal endal pikkamööda hakata tajuma kõigi tegelaste, sündmuste tausta ja omavahelist seotust.
Lugu jutustavad vaheldumisi kaks väga erinevat ja samas väga sarnast naist. Hästi lugejasõbralik, et iga peatüki peakiri ütleb ära läbi kelle silmade seda episoodi jutustatakse. Jutustamisstiilid ei ole kardinaalselt erinevad, mis hõlbustab sündmuste jälgimist ja muudab kogu raamatu üheks. Lugejana saad aru, et nende lood peavad kokku saama ja saavdki, aga mitte nii nagu eeldaks.
Lugejana ootad seda hetke, kus hakkaks nn.põnevik. Kaks naist, kes mõlemad igatsevad ideaalset elu. Ideaalses elus peaks olema armastav mees, toredad lapsed, kena oleks, kui raha ei oleks probleem või kui armastus ei kaoks igapäeva olmemuredesse. Ideaalsel elul on erinevad erinevad varjundid. Kas just 50 ja halli varjundit, aga erinevad. Igaühel on erinev ettekujutus ideaalsest elust. Kõigi teiste elu paistab helgem ja kadestamisväärsem. Kõik ongi ilus. Vähemalt nii kaua, kui ei vaata liiga lähedalt ja usud kõike, mida räägitakse.
Selles raamatus on igaühel oma koorem kanda. Mõni lohistab seda endaga kaasas praktiliselt kogu teadliku elu ja kummaline, et tas üldse midagi nii sügavat ja inimlikku on säilinud. Pärast seda, kui sind on reedetud kõige lähedasemate poolt. On reetmised, mis ei vääri andestamist. On reetmised, mille tekitatud haavad jätkavad inimese hävitamist. Üle pika aja oli mul sügavalt kahju nn.kurjategijast. Ängistavalt kahju ja eriti raamatu viimastel lehekülgedel. Ja seda vaatamata sellele, et autor laseb jõuda arusaamiseni, et antud lugu on esimene, mis jõuab sellise lõpuni. Et eelmised samasugused lood on leidnud palju kurvema lõpu. “Kurjategija” tegevus on andestamatu, aga ikka on tast kahju. Kaastunde koorem jääb lugejat väga kauaks rõhuma.
Mõne tegelase koorem on endale ise kuhjatud, et vastata ümbritsevate inimeste ootustele. Mõni on sünnilt kaabakas ja mõni muutub siis, kui tal on olemas kõik, millest teised unistavad.
Michael Robotham on suutnud kirjutada põneviku, kus ei voola veri ja ei lokka traditsioonilised vägivallakirjeldused, kus tegelased kasutavad tsiviliseeritud kõnepruuki ja ei oma supervõimeid või superkangelase minevikku, kus politsei ei vehi tulirelvadega ja ei ole kõike läbinägev. Ja ometi on seda raamatut raske käest ära panna, sest ta on elust ja lastest ja vastutusest enda ja laste ees. Sest ühe peategelase sõnadega: Lapsed on kui ajakapslid, mis me endast tulevastele põlvedele jätame, lootes, et seal on ikka veel maailm, mida pärida.
Aitäh, kirjastus Petrone Print!
Kommentaarid
Postita kommentaar