Pealkiri: "Minu Lahemaa"
Autor: Liisa Ojangu
Kirjastus: Petrone Print
Ilmumisaasta: 2024
Lehekülgi: 215lk
Hinnang: ⭐⭐⭐⭐⭐
Piinlikult pikaks on veninud aeg, kui lugesin “Minu” sarja raamatut, kuid nagu mind on õpetatud - igal raamatul on oma aeg ja koht ning see vastab vägagi tõele. Ei ole vahet palju teised loevad, mida loevad või kuidas arvustavad. Tähtis on, mida konkreetselt sina sel hetkel tahad lugeda. Kuigi ma sain selle imekena raamatu mõnda aega tagasi, siis lugema ning lendama hakkas ta alles detsembris.
See on lugu poole kohaga rannatüdrukust ehk rannakeeli untsa-antsakast ja tema muutumisest täiskohaga rannanaiseks – läbi muretu 1990ndate lapsepõlve vanaemaga võrgul käimisest kuni täiskasvanueas külapoe ja mõisarestorani pidamiseni. Seda kõike pealtnäha idüllilises Lahemaa rahvuspargis, mille vaatamisväärsusi saab avastada nii maalt kui õige randlasena merelt purjeka või aerulaua pealt.
Kas ma olen Lahemaal käinud? Jään vastuse võlgu, sest reaalselt ei mäleta, kas oleksin käinud või mitte. Sellest hoolimata, aga on soov äkki see aasta seda kohta külastada. Liisa Ojangu on seda piirkonda kirjeldanud nii mõnusa vungi ja sellise Bullerby küla atmosfääriga, et patt oleks omaenda kodumaa ilusat kohta mitte külastada. Ta on kombineerinud kokku killukesi oma isiklikust elust ning Lahemaa ajaloost. Mis seal oli, mis seal on ja mis seal potentsiaalselt võib tulla. Väga meeldis, et autor on välja toonud erinevad vaatamisväärsused Lahemaal: mõisad, muidu kohad, rannad jne. Kui autor kirjeldas oma 1990ndate aastate lapsepõlve tekitas see sellist nostalgilist ja sooja tunnet, et tekib küsimus, kas tänapäeva lastel tekib sama, kui nad paarikümne aasta pärast meenutavad oma lapsepõlve?
Põnev oli lugeda, kuidas tegelikult noor neiu lööb püsti külapoe ning navigeerib selles laias maailmas, milleks on ettevõtlus. Kuidas kaupa tellida, mida tellida, kuidas hindu panna, mida arvestada poe disainis, kuidas toime tulla erinevate klientidega ja kuidas suhelda erinevate organitega, kelle võimuses on anda rohelist kui ka punast tuld ettevõtlusele. Lisaks oli põnev ka lugeda, kuidas proovitakse teha restorani. See kõik tundub justkui “lihtne” tegevus, aga tegelikult kui sisse minna on väga keeruline, kui tahta, et see õnnestuks. Ka siis võib juhtuda, et kõigi püüdluste kiuste see ikkagi ebaõnnestub.
Kokkuvõttes mõnus reisikiri omaenese kodumaa kohta. Tihti ei pea reisima kaugele maale, et avastada midagi uut ja põnevat. Kui vaadata enda läheduses võib ka siit avastada nii mõndagi ning mine sa tea. Äkki avastad, et kõik, mis on välismaal, on tegelikult su enda riigis olemas.
Aitäh, kirjastus Petrone Print!
Kommentaarid
Postita kommentaar