Pealkiri: "Aga armastusel on metsalinnu süda"
Autor: Kristiina Ehin
Kirjastus: Kristiina Ehin
Ilmumisaasta: 2018
Lehekülgi: 88lk
Hinnang: ⭐
Ei oleks arvanud, et kohe uue aasta esimesel nädalal loen luulet, aga sedasi see läks, kui väljakutse seda eeldas. Kuigi tegemist on detsember 2024 väljakutsega, mis täna lõpu saab, siis parem hilja kui mitte kunagi. Olen kuulnud Kristiina Ehinist üpriski palju ning kõrvu olid jäänud kuidagi positiivsed tagasisidemed. Seega, kui nägin seda raamatut Tallinna Keskraamatukogu raamatukogubussis, siis selle haarasin, et tutvust teha.
Osa inimesi on nagu metsalinnud, kes otsivad varjulist paika, hoiavad ja armastavad, teised on aga nagu tuuli trotsivad merelinnud, kes loovad oma maailma, olgu või veeuputus. Ent ainult üksikud meist on vabad ja vabad on enamasti üksikud ...
Kristiina Ehini kaheksas luulekogu räägib suhetest ja üksindusest, metsast ja merest, ahnusest ja armastusest. See on lüüriline ja peamiselt riimiline, ent ka sotsiaalse antenniga raamat, milles autor mõtestab oma ainukordset elukogemust keset ajavoolu ja inimesi, püüdes tundliku kujundi kaudu ühendada argist ja müütilist maailma.
Nojah… Ei teagi, kust alustada, sest suure hurraaga ma tema lugemist alustasin, kuid peale mingit 10-20 lehekülge ehk 10 luuletust tekkis tahtmine raamat ära panna ning mitte kunagi enam avada. Kas ma loen luulet tihti? Ei. Kas ma olen lugenud päris palju erinevaid luuletusi? Jah. Kas ma ütleks, et saan aru, mis on hea luule ja mis keskpärane? Üpriski ja kahjuks Kristiina Ehini “Aga armastusel on metsalinnu süda” on päris keskpärane.
Luuletused on lihtsad, nad riimuvad kergesti, kuid kohati tunduvad sõnad kokkusurutult ühte ritta pandud. Sa loed, sul tekib rütm, asi hakkab voolama ja siis tuleb järsult sõna, mis nii kõvasti silmi riivab, et kogu luule tunne on käega pühitud. Seda juhtus minu silmis selle raamatu iga luuletusega.
Kui kirjeldust lugesin, siis sain aru, et luule teemad oleksid pidanud olema seotud suhete, armastuste, loodusega ning eks see oli üks põhjus, miks selle võtsin. Ilusad teemad, midagi hingele. Teemad oleksid pidanud sobima igati. Kahjuks, aga on minu ja autori arvamus loodusest, suhetest ja armastusest väga erinevad. Mida rohkem lugesin, seda rohkem tundus, et siit õhkub üksildust, kurbust ja mitte rõõmu, kergust, lootusesära.
Kindlasti on selle raamatu jaoks mingi sihtgrupp olemas, kuid mina seda ei ole. Kahju, et kohe aasta algul tuli ühe täheline arvustus, kuid äkki see tähendab, et rohkem see aasta ei tule.
Kommentaarid
Postita kommentaar