Pealkiri: "Minek"
Autor: Belinda Bauer
Kirjastus: Eesti Raamat
Ilmumisaasta: 2023
Lehekülgi: 348lk
Hinnang: ⭐⭐⭐
Mahe, muhe, südamlik ja mitmeski mõttes hinge minev - kriminaalromaan. Belinda Bauer on ootamatult panustanud uurija rollis inimesele, keda kõige vähem kujutaks ette kuritegude lahendajana.
Lihtne pensionär Felix Pink on juba üle kümne aasta olnud lesk. Ta siiani elab mõneti minevikus, mõeldes iga asja puhul, mida oleks öelnud naine ja kuidas tavaliselt on kõik olnud. Omaette hoidev, ääretult tagasihoidlik, endas mõneti ebakindel, väga vastutustundlik koera omanik - lihtsalt väga korralik inimene.
Vabast ajast, mida tal on rohkesti, käib ta minekukaaslaseks – ta kuulub organisatsiooni, mille liikmed käivad vabasurma valinud ravimatult haigete juures toeks, aitavad asju korraldada ja osutavad hingeabi ning kõrvaldavad igasugused märgid enesetapust, et surnu lähedasi ei saaks selle surmaga kuidagi seostada. Ravimatu haige võimalus otsustada oma elu lõpu üle on hingekriipiv teema. Raamatus ei lähe see nutuseks ja kirjeldused on tegelikult suhteliselt helge taust muudele sündmustele vaatamata teema tõsidusele. Võimalus otsustada ise, vähemalt veel üks kord. Mitte surra üksinda ja mitte heita varju oma lähedastele. Surra valutult või kaduda lainetesse, hingates viimast korda täie rinnaga mereõhku - inimese õigus valida. Et keegi oleks lihtsalt juures, lihtsalt oleks olemas, ilma, et ta midagi teeks. Hingehoidja ei tapa, ei muretse vahendeid. Ta lihtsalt tuleb, kui inimene on valmis minema, istub seltsiks, kuni vaim on valmis minema ja viib ära need asjad, mida surija on endale hankinud, selleks, et lõpparvet teha.
Ühel päeval läheb Felix Black Lane’i majja number 3, et surijale tema viimaste hingetõmmete juures seltsiks olla. Tal pole aimugi, et vaid 15 minuti pärast leiab ta end politsei eest põgenemas. Seekord suri vale inimene, kes ei tahtnudki surra, surija ootas asjatult. Midagi läks kusagil viltu, aga kus? Kas kõik on ikka nii, nagu paistab? Tema maailm, kus kõik oli alati ette teada, on ühtäkki pea peale pööratud ning Felix peab välja uurima, kas eksitus oli juhuslik või on mängus midagi palju kurjemat. Ning seadusesilm jõuab talle aina lähemale … Ja edasi on muhe ja mõnus lugemine, sest üdini korralik Felix on sunnitud tegema asju, mida ta pole elus kordagi julgenud teha - näiteks puu otsa ronima, võõrale inimesele helistama, naabrinaisega rääkima hakkama, politseile mitte tunnistusi andma ja oma kõhkluste-kahtlustega toime tulema. Felix läheks politseisse ja tunnistaks ausalt kõik üles,aga siis jääks tema koerake üksinda koju ning siis veel kass, kelle eest ta vastutama peab hakkama.
Kirjanik kirjutab Felixi toimetustest niivõrd soojalt ja humoorikalt, et vägisi võtab muigama. Ununevad surijad ja kuritegu ise on nagu kõrvalteemaks. Oluline, et Felix saab hakkama ja avastab endas julgust, mida ta polnud märganud eelnevad aastakümned. Elu läheb edasi ja Felix muutub üha sümpaatsemaks. Aga igaühel on õigus oma valikutele ja Felix oma vanuses teab seda kõige paremini. Felixi ja politsei teed ristuvad korduvalt, aga nad lähevad üksteisest nii koomiliselt mööda. On Felix, on politsei ja eraldi on veel kuriregu.
Sama muhedalt on kirjeldatud ka seadusesilma esindajaid. Inimlikud kõigi oma puuduste ja probleemidega, mineviku varjude ja peremuredega, töö tegemise ja mitte tegemisega. Kõik püüavad jõudumööda, aga välja tuleb nii nagu tuleb või nii nagu alati. Politseinikud on selles raamatus samasugused inimesed nagu Felix. Kurjategija on paha, aga tema pannaksegi lõpus kinni.
Kurjategija on pildis kogu aeg, aga äratundmist ei tule viimase hetkeni - niivõrd labane motiiv ja veelgi labasem tegija ning niivõrd palju sündmusi jookseb ajaliselt kokku. Kahtlused on kuskil mujal. Eriti kui ilmsiks tuleb kuritegelik võrgustik. Kui sageli tekib lugedes mingigi aimdus, siis selles raamatus pole seda antud. Nautida saab viimase hetkeni - tegelasi, teksti voolavust, sündmuste kirjeldusi, humoorikaid nükkeid ja autori inimlikku lähenemist elulistele probleemidele.
Kui oleks olemas kategooria humoorikas realistlik kriminaalromaan, siis kindlasti võiks “Minek” olla üks esinominatsioonidest.
Kommentaarid
Postita kommentaar