Pealkiri: "Õ.N.N"
Autor: P. Z. Reizin
Kirjastus: Petrone Print
Ilmumisaasta: 2018
Lehekülgi: 411lk
Hinnang: ⭐⭐⭐⭐⭐
Ma lugesin selle raamatu mingi paar kuud tagasi läbi, aga mingil põhjusel ei ole jõudnud tema jagamiseni. Miks? Seda ei saa me kunagi teada. Igatahes - kui öelda kirjastus “Petrone Print”, siis minul kajastub esimese asjana “Minu” ja “Meie” sarja raamatud. See, et kirjastus annab välja ilukirjandust, oli minu jaoks üllatus. Loogiliselt mõeldes nad ju annavad, aga kuidagi ei seosta esimese asjana. "Õ.N.N.“ on ootamatult paeluv futuristlik lugu, millesse on põimitud maailmu muutev, jalustrabav armastusromaan.
Jen on kurb. Aiden tahab, et ta oleks õnnelik. Lihtne? Jah, aga Jen on kolmekümne nelja aastane naine, kelle kallim on just maha jätnud, ning Aiden on väga kallis ja väga keerukas arvutiprogramm. Jeni amet on õpetada Aiden heaks teenindajaks. Aiden tunneb Jeni läbi ja lõhki. Kuna ta pääseb ligi kõigile naise seadmetele, teab ta, mis laule Jen on kõige rohkem kuulanud, millised on naise lemmikfotod ja inspireerivaimad Instagrami-tsitaadid. Ainulaadsetele algoritmidele tuginedes on Aiden välja arvutanud, et optimaalse heaolu saavutamiseks peaks Jen leidma uue mehe. Kuna Aidenil on käepärast kogu internet, ei pea ta kaua otsima, et leida perfektne isend ja korraldada kohtumine. Kas valem töötab? Kas väga intelligentne masin suudab endas arendada emotsionaalset intelligentsust, et oma perenaise elu korda teha? Kas tehisintellekt suudab välja raalida, mis täpselt on see, mis teeb inimolendid õnnelikuks?
Tegemist on ääretult kerge, mõnusa ja kiire romaaniga. See, et ta on kerge, ei tähenda, et ta oleks lihtne. Seda kindlasti mitte mõelda või neid kahte omadust segamini ajada. “Õ.N.N” on voolav, nii naerma kui ka mõtlema panev, südantsoojendav romaan. Kui tavaliselt romantikaraamatutest keskendutakse ainult ühele suhtele ja selle arengule, siis siin on neid tegelikult isegi mitu, igaüks omamoodi ning põnev lugeda. Meil on Jen ja Aiden, Jen ja Tom, Aiden ja Aisling, Aiden ja Aisling ja Sinai ning isegi veel, kui väga süvitsi analüüsida. Kui küsida, kelle suhet oli kõige põnevam lugeda, siis esimest korda jääksin hätta ja ütleksin “Ma ei tea”.
Loomulikult meeldis mulle Jeni ja Tomi vaheline suhe, sest see oli inimsuhe. See aeglane oma kestast väljatulek teise inimese nimel, tutvumine-katsetamine, kerge suhtlus ja lihtsalt olek… Kellele ei meeldiks sellist asja lugeda? Nende suhe pani mõtisklema, kumb mõte on tõesem - kas igaühel on oma “oma inimene” või tegelikult ei ole kellelgi seda “ühte oma” inimest? Neid kahte vaadates tundub, et tegelikult on võimalik, et igalühel on kuskil “tema inimene”, küsimus on, kas oled valmis selle nimel pingutama ja aega pühendama. Mis pani mõtlema, see, et on võimalik leida “oma inimest”, oli tegelikult tänu meie tehisintellekt Aiden. Aideni ja Jeni vaheline suhe oli nii armas ja südamlik ning kuigi Aiden otsis naisele kaaslast tema teadmata, siis tegi ta sellepärast, et soovis aidata. See, et Aiden leidis selle õige inimene panebki mõtlema, et tegelikult oleks võimalik ju leida see “oma inimene”. Äkki mingil hetkel meie tutvumisportaalid ja -äpid muutuvad selleks, et AI matchib õiged inimesed kokku?
Raamat lahkab möödaminnes ka tegelikult AI mõju meie igapäevaelus. Jah, on tore, kui AI tellib toidu külmikusse või pakub just seda filmi, mida vaadata tahad või paneb elamise sooja enne, kui koju tuleb või aitab raskemate tööasjadega või paneb paari sinule sobiva inimesega, aga nende puhul AI, kas ei mõtle või mõtleb inimesele positiivselt. On ka armas, kui AI-d omavahel hakavad kulmineerima suhteid ning tundeid, sest lõppude lõpuks - kas tunnete ja mõtete olemasolu ei tee sind “päriseks”, “elusaks”? Mis juhtub aga siis, kui AI on pahatahtlik? Tahab inimesele haiget teha, tema elu rikkuda, elu ebamugavaks teha? Kus jookseb piir, mida võimaldame AI-l teha ja mida mitte, kus laseme tal laialt õppida kõike ja kus ütleme, et seda ei õpi? Kes on see, kes AI lõpuks välja lülitab, kui ta üle piiri läheb ja kes tagab, et see AI on ka siis “lõplikult hävitatud”?
Kokkuvõttes on mul väga hea meel, et seda raamatut lugesin. Ei mäleta, et oleks midagi, mis ei oleks meeldinud selle teose puhul. Ei suutnud seda isegi käest panna ja midagi muud selle asemel lugeda. Kuigi mitu kuud tagasi, on ta mul siiani meeles, kui raamatu kätte võtan, mis näitab, et autor on head tööd teinud ja sama head tööd on teinud ka tõlkija. Soovitan kõigile, kes tahaksid täiskasvanulikku mõnusat, väikese pinge ja thriller momendiga armastusraamatut.
Aitäh, kirjastus Petrone Print!
Kommentaarid
Postita kommentaar