Igavene unistaja Liz Buxbaum andis Michaelile oma südame juba ammu, aga tema lahe, endasse sulgunud igavene silmarõõm ei märganud tõelist teda kunagi, enne kui ära kolis. Nüüd on ta linnas tagasi ning Liz on valmis tegema kõike, et Michael teda märkaks ning lõpuballile kutsuks. Isegi valmis sõbrunema Wes Bennetiga. Tüütult atraktiivne naaber võib tunduda romantiliste komöödiate peamise kandidaadina, kuid Wes on Lizi kiusanud lapsest saati. Kuid kuna Wes ja Michael saavad omavahel läbi, tähendab see Lizile ainult ühte - Wes on Lizi sissepääsuvõti. Mida enam aga Wes ja Liz omavahel planeerivad Michaeli südame võitmist, seda enam hakkavad neiu tunded kasvama ning mitte selle poisi suunas, keda ta arvas tahtvat.
Kuigi kujundus annab väga suvist hõngu, ei tasu sel lasta end eksiteele viia. “Better than the movies” sobib väga hästi praegusesse sügisperioodi. Eriti september, mis reeglina on veel poole sõõmuga suvine. Tegemist on noorteromaaniga, mis lahkab õrnalt ka raskemat teemat. Nimelt vanema kaotamist, selle leina ja valuga toime tulemist, kui su kõrval pole su kallist inimest tähistamas sinuga su olulisi sündmusi ning elus edasi minemist. Mul on hea meel, et selle teemaga väga süvitsi ei mindud, sest leian see poleks mõjunud tõetruult. Kui täiskasvanudki ei suuda tihtilugu nende emotsioonidega toime tulla, siis miks arvame, et lapsed tulevad? Autor oli täpselt paraja kogusega Lizi emotsioone ning tundeid kirjeldanud: kurbust, samas ootusärevus uue ja tundmatu suhtes, segadust ning viha. Ei olnud ülemäära palju seda filosoofilist heietust või suuri maailmatarkusi.
Mulle tundub, et antud raamat tutvustas uuesti mulle “sõprus-armastus” komplekti ning selle võlu. Jah, on tore lugeda “vaenlased-armastus” teoseid, kuid ühel hetkel väsitavad need ära ning suures laastus ei taha lugeda raamatuid, kus toksilist käitumist suhtes tõlgendatakse kui “roheline lipp”. Lihtsalt väsitab ära, kui ainult seda lugeda. “Better than the movies” on selles mõttes vastand: armas, naljakas, südamlik, humoorikas. See raamat tuletab meelde, et suhe ja armastus ei pea algama mingi “vaenlaste” hõnguga selleks, et lõpuks oleks hooliv ja südamlik. See võib alata ka sõprusest.
Kuna Lizi emale väga meeldisid vanad romantika komöödiad, siis iga peatüki alguses on välja toodud tsitaat mõnest filmist. Kellel tahtmine mõnda sooja tunnet tekitavat filmi vaadata, siis see on kindlasti raamat, kust nimekirja saada. Ma tean, et kavatsen nii mõndagi uuesti vaadata. Lõpus on ka muusika nimekiri, mis peaks kirjeldama raamatut kui tervikut.
Mis aga ei meeldinud olid kohati alguses väga pikad ja lohisevad peatükid, kus ühes peatükis jõuab umbes 4-5 situatsiooni ära juhtuda. Siis jällegi lõpus väga kiired peatükid. Oleks võinud mõned peatükid veelgi lühemaks teha, et tasakaal oleks.
Kommentaarid
Postita kommentaar